DNPE-AI-COM HALA’O EVALUASAUN BA REZULTADU PESKIZA HARE LATUN/BIOCHAR

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Dili- 19 Setembru 2023 Ministério Agrikultura Pecuaria Pescas e Floresta (MAPPF) liu hosi Diresaun Nasionál Peskiza Estatistica (DNPE) servisu hamutuk ho Ajensia Agricultural Innovations For Communities (AI-COM) hamutuk ho Peskizador, painelista no to’os nain sira halo evaluasaun painél ba rezultadu peskiza teknolojia foun hare latun/ Biochar, sai inovasaun alternativu hodi hadia produtividade rai no hasa’e produsaun agrikula ho sustentavel. Atividade ne’e hala’o iha salaun MAPPF Comoro.

Iha intervista peskizador Celestino Luis Moreira esplika, Rezultado peskiza ne’ebe mak aprezenta, atu hetan apresiasaun husi Painélista sira ne’ebe maka mai husi Universidade Nasionál Timor Loro sa’e (UNTL), Universidade Da Paz (UNPAZ) Ajensia Adra, Slam, CRS no World Vision FAO, Tomak, Hasatil, Prematil ETCI, kona-ba novu teknolojia neebe maka durante ne’e halo ona peskiza, sai hanesan novu teknolojia alternativu ida para oinsa bele hadia kualidade rai, nune’e bele fo produsaun agrikula  ne’ebe diak, laos to’o deit hadia, tenki iha sustentabilidade.

Nia afirma, sustentabilidade katak, kualidade rai diak bele utiliza nune’e nia produsaun agrikola mos tenki iha sustentabilidade, tanba durante ne’e material baziku ne’ebe iha sorin-sorin sempre ignora, no buka alternativu hakarak adubu organiku mai husi rai liur, maibe iha sorin-sorin iha hela residu kolleta sira ne’e modifika fali sai biochar hanesan haree kulit, ai uut, nuu kulit, fore rai kulit, residu kolheta saida deit bele sunu ho oksijeniu naton hodi produs biochar, atu tos nain sira bele utiliza.

“Husi rezultadu peskiza nee ninia impaktu laos negativu, maibe impaktu ba rai  diak tebes, tanba ita halo ona analiza tantu iha laboratoriu forum, rai neebe iha MAPPF iha ita analiza kompletu ona, maibe la too iha nee, ita harakak komprova katak biochar nee nia impaktu ba iha kualidade rai no hasae produsaun mak ita haruka ba Universidade Australia, hafoin laboratoriu rua nee fo rezultadu diak.katak Celestino

Nia informa, Peskiza ida ne’e halo iha munisipiu Baucau, Bobonaro, Covalima, Ainaro, Viqueque, Likisa, Aileu nomos munisipiu seluk ita halo peskiza nune’e rezultadu ida ne’e ita mos dessemina no habelar informasaun hamutuk ho ita nia parseiru sira nivel to’os nain sira to’o agora sira mos adopta dadaun ona teknolojia ida ne’e  iha sira nia to’os.

Iha fatin hanesan  Diretór AI-COM Robert L. Willians hateten, Projetu AI-COM hahu iha tinan 2016, peskiza ida nee foin hahu, Ai-Com servisu hamutuk ho UNTL, Diresaun Peskiza iha MAPPF nia laran, Ai-Com nia objetivu atu hasa’e produtividade husi inovasaun foun, inovasaun ida ne’e Ai-com halo peskiza ba hare latun oinsa maka ema bele utiliza hare kulit no kafe kulit sunu to metan atu bele fo benefisiu ba rai.

“ami pronto atu suporta nafatin  halo peskiza oinsa ema ne’ebe dulas hare no oinsa mak sira bele sunu hare kulit sai hare latun, inovasaun hare latun Ai-Com mos suporta peskiza iha topiku oi-oin no oinsa utiliza herbesida ba aihoris seluk atu hasa’e produsaun iha rai doben timor-leste.”dehan Robert

Atividade ne’e Partsipa hosi Diretóra Jeral CDI, Diretór ba projeitu Ai-Com, Diretór Agrikultura no hortikultura, Diretór DNEA Direitór/a Servisu Agrukultura Munisipiu Manufahi, Ainaro, Covalima, Manatuto Viqueque, Bobonaro, Peskizadór sira nomos to’os nain. Reno Lopes

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Search

Login